Betooni võimalused kuju ja kasutusvõimaluste valikul on piiritud. Tema vorm on see, mis talle antakse. Betooni on uuritud üle 80 aasta ja ideaalsetes tingimustes kivinemine jätkub ka peale 80 aastat. Harva hakkab betoon seestpoolt väljapoole lagunema – ja ka siis on põhjus enamasti välismõjurites. Kas siis külmatsüklid, soolad, karboniseerumine, vmt. hakkavad nõrgendama betooni. Selle kaitseks on välja töötatud erinevaid pindmiseid kaitseid – kaitsevärve ja impregneervahendeid, mis sulgevad betooni pinna liigse vee, gaaside ja kemikaalide sissepääsu eest, tugevdavad ja tihendavad pinda kuni pragude remondini ja samas säilitades veeauru läbipääsu. Valikust leidub ka kahjustatud pinna remondiks mõeldud impregneervahendeid, mis imbuvad pragudesse-pooridesse ja ühendavad taas lagunevad osad, erinevaid kaitsevärve, mis saavad osaks aluspinnast, jne.
Vee jäätumisel toimub paisumine u. 9% MAHUST !!! mis ongi põhjuseks enamike betooni ülemiste kihtide lahtilöömistele, jne. Kui toimub piisav hulk külmatsükleid, kus vesi imbub betooni, jäätumisel toimub paisumine, jää sulab, imbub sügavamale, kuna siis on juba rohkem ruumi ja külmub uuesti pasiutades jällegi soont suuremaks. Järgmine tsükkel kõik kordub. Ja arvestades sellega, et me (Eesti) asume tsoonis, kus sügisel-talvel-kevadel on meil hulgi selliseid ilmasid, kus öösel külmetab ja päeval sulatab, siis on selge, et me peame oma pindasid erilise hoolega kaitsma. Kui me veel lisame juurde pinnad, mis on päikesele avatud, siis tsükleid võib päikese pilve taha minekuga ja välja tulekuga veel olla kordades rohkem.