Immutusaine betoonile

Impregneeriga, ehk (immutusaine) immutamine on kõige lihtsam ja soodsam ja Eestis välistingimustes parim aluspinna kaitsmise meetod, millega jääb aluspind sama väljanägemisega ja reljeefsusega, nagu varem oli. Sobilik (ja soovituslik) betoonile, erinevatele looduslikele ja kunstlikele kividele, kuna ka kõige tihedam betoon või kivi on vähem või rohkem poorne ja seega kaitstud pinnaga pinda ei imbu enam mustus ja vesi sisse sarnasel määral. Betooni puhul vähendab impregneer väga suurel määral betooni karboniseerumist ja kloriidide tungimist, kuna suuresti suletud pinna puhul ei pääse enam niiskus, CO₂ ja kloriidid enam sarnases mahus pinda sisse. Betooni karboniseerumise kiirus on otseses suhtes betooni pinna läbilaskevõimega.

Sobilik tsemendipõhistele pindadele

Sobilik suure füüsilise ja keemilise koormusega ja kulutamisega pindadele.

• betoonpõrand (kontorid, laod, estakaadid, betoontrepid, parklad, jne.)
• betoonehitised (sillad, viaduktid, majad, keemilise rünnakuga kohad)
• poleeritud betoon, valge betoon
• toonitud betoon (pigmendiga valatud ja impregneeriga toonitud)

Tulemuseks sama värvi ja reljeefsusega, kuid tugevam / tihedam betooni pind.

Siia rühma kuuluvad vesiklaasid ja kristalliseerivad impregneerid

MIDA TEEB: Antud immutusained tungivad betooni ja tekitavad betooni pinnas (betooni sees) keemilise reaktsiooni, mis omakorda kas tihendab betooni läbi erinevate reaktsioonide, või veel lisaks tekitab pinnale hüdrofoobse kihi. Kuna keemiline reaktsioon tekkib betoonis leiduvate ainetega, siis enamasti sobivad tsemendipõhistele toodetele.

Erinevat tüüpi vesiklaasid reageerivad erinevate ainetega betoonis ja tekitavad ka pisut erineva kaitse. Üldine läbiv joon on kaitse läbi pinna tihendamise/tugevdamise.

Sobilik betoonile ja looduskivile

Füüsiliselt väikese ja keskmise koormusega pindade kaitse

Tulemuseks sama tooni ja sama reljeefsusega ilmastiku ja mustuse eest suletud betooni tehiskivi või looduskivi pind.

• tolmutõke betoonile – nii põrandad, kui seinad/laed.
• betoonist ja looduskivist sillutiskivide kaitse
• betooni ja looduskivi kaitse väljanägemist muutmata
• paekivi, graniidi ja marmori kaitse.

MIDA TEEB: Siia kuuluvad impregneerid, mis aluspinda imbudes täidavad betooni ja kivide poorid, kaitses neid sisseimbuvate vedelike eest. (sh. hüdrofoobsed). Valdavalt täidetud pooridega pind ei ole enam nii vastuvõtlik vedelikele ja gaasidele, aga on suuteline veeauru läbi laskma. Säilib betooni tugevus ja suureneb pinna tihedus ja vastupidavus mõjuritele. Immutuaine pinda imbudes võimenduvad mõningatel juhtudel ka aluspinna värvitoonid. Võimalik on pinna läike suurenemine, kui palju materjali pinnale kantakse.

Mida immutusaine (impregneer) teeb

imbub materjali ülemisse kihti sisse ja tihendab selle, takistades vedelikel ja gaasidel aluspinda imenduda, jättes samas pinna veeauru läbilaskvaks. Vee jäätumisel toimub paisumine u. 9% mahust, mis ongi üheks levinumaks põhjuseks betooni pindmiste kihtide lahtilöömistele. Siseruumides kaitseb impregneer betooni tolmamise eest (ülemise kihi füüsiline lagunemine või keemiline – tavalises betoonis surutakse erinevad väikesed osakesed pinnale hüdrostaatilise surve mõjul ehk eflorestsentsi käigus, mis põhjustab tolmamist). Lisaks on kaitse välismõjude eest (soolad, happed, alused, karboniseerumine, jne.) ja loomulikult on tiheda-mitteimava pinnaga betooni või looduskivi kordades lihtsam puhastada, sh. kaitse graffiti eest. Enamikel juhtudel (va. erijuhud) jääb impregneeriga klaitstud pind veeauru läbilaskvaks – temoperatuuri muutustel õhu maht suureneb ca 0,3-0,4% iga 1°C kohta (püsiva rõhu kohta). Kui betooni pind on läbistamatu materjaliga kaetud, jääb paisumsel tekkiv rõhk kattekihi alla kinni ja tulemuseks on ilmselt kattekihi purustamine või lahtilöömine. Omakorda – katkine kaitsekiht ei toimi enam algselt ettenähtud moel.