Siin on peamine rõhk keemiakindlusel. Betooni kaitse peab kaitsma betooni happe ja sulfaatide rünnaku eest. Peamiseks kasutusalaks on betooni kaitse – reovesi, kanalisatsioon, reoveepuhasti, kanalisatsiooni torud, kollektorid, kaevud, põllumajandus.
Teile sobivad lahendused peaks vaatama lähtuvalt olukorrast – milliste ainete rünnak on ja kui agressiivne.
Näiteks silohoidla happed/sulfaadid tähendavad tsemendipõhisele aluspinnale igal juhul purunemist, kuna keskkond on väga agressiivne. Sellistel juhtudel tuleb kasutada kombineeritud kaitset – sulfaadikindla tsemendiga mört/betoon keskkonnaklassiga XA3 mis on tehtud võimalikult tihedaks (madalvesi-tsementtegur, korralik tihendamine ja korralik järelhooldus) ja kaitsekiht – soovitavalt epoksü-, või polüuretaanvaikude põhine, mis lisaks keemiakindlusele lisab ka kulumiskindlust. Seni levinud bituumeni põhine kate küll tekitab kaitsekihi, kuid, kuna ei ole füüsiliselt tugev, ega ka nake betooniga ei ole vaigupõhise lahendusega võrreldav, siis juba laguneb tänu temperatuuri tsüklitele – betoonis olev õhk paisub/kahaneb ja lõhub veeauru mitte läbi laskva katte.
Põhimõtteliselt taandub kogu antud osa betooni kaitse, lisaks õigele keskkonnaklassile, pindmise kihi võimalikult tihedaks tegemisele, et midagi ei imbuks betooni sügavamale. Teatud agressiivsed ained koos füüsilise kulutamisega närivad pea kõigest läbi, seega on võimalik lagunemist edasi lükata. Siinkohal saategi leida sobilikud vahendid, et ehitise eluiga võimalikult pikaks venitada.
Tooted järgnevalt: