Täitematerjal ei ole betoonis lihtsalt täide, vaid üks materjali põhilistest koostisosadest. Koos sideainemaatriksiga moodustab see struktuuri, millest sõltuvad nii värske segu käitumine kui ka kivinenud materjali omadused. Täitematerjali terastik, tera suurus ja kuju, tugevus, poorsus, niiskus ning muud omadused mõjutavad materjali tugevust, vastupidavust ja paigaldatavust.
Seetõttu tuleb täitematerjal valida koos sideaine, segu koostise, kasutusotstarbe ja vajalike lõppomadustega.
Peenem täitematerjal tähendab suuremat summaarset terade pinda. Seetõttu suureneb üldjuhul selle pinna katmiseks vajalik sideainekogus. Tsemendipõhistes süsteemides võib suurem eripind suurendada ka segu veevajadust, mistõttu tuleb terastikku vaadelda koos sideaine ja kogu segu koostisega.
Maksimaalne terasuurus mõjutab materjali paigaldatavust ja minimaalset kihi paksust. Konstruktsioonibetoonis tuleb maksimaalse terasuuruse valikul arvestada muu hulgas elemendi mõõtmete, armatuuri vahekauguste ja paigaldusviisiga. Polümeerbetoonides kasutatakse sageli praktilist põhimõtet, et minimaalne kihi paksus on ligikaudu kolm korda maksimaalne terasuurus. See ei ole siiski universaalne piir – konkreetse materjalisüsteemi koostis ja paigaldusviis võivad võimaldada sellest oluliselt erinevaid lahendusi.
Tulemust ei määra ainult tera suurus. Tera kuju ja pinnatekstuur mõjutavad terade pakkimist, segu töödeldavust, vee- ja sideainevajadust ning sidet täitematerjali ja sideainemaatriksi vahel.
Ümaramad ja siledamad terad vähendavad üldjuhul teradevahelist hõõrdumist ning parandavad segu töödeldavust. Nurgelised ja karedamad terad suurendavad teradevahelist hõõrdumist ning võivad tsemendipõhistes süsteemides suurendada veevajadust, kuid samal ajal parandada mehaanilist haakumist sideainemaatriksiga. Lapikud ja piklikud terad võivad raskendada pakkimist ja paigaldamist.
Seetõttu võivad sama fraktsiooniga täitematerjalid erineva tera kuju ja pinnatekstuuri tõttu käituda väga erinevalt.
Täitematerjal on osa koormust kandvast struktuurist. Suure tugevusega materjalides peab ka täitematerjal olema piisavalt tugev – vastasel juhul võib sellest saada kogu süsteemi nõrk lüli.
Täitematerjali tugevus, kõvadus ja kulumiskindlus on erinevad omadused. Tugevus kirjeldab materjali võimet koormusele vastu panna, kõvadus vastupanu lokaalsele deformatsioonile või kriimustamisele ning kulumiskindlus materjali võimet säilitada oma pinda mehaanilise kulutava toime korral. Ühe omaduse suur väärtus ei tähenda automaatselt, et ka teised on suured.
Kulumiskindlus sõltub kogu materjalisüsteemist. Olulised on täitematerjali enda omadused, sideainemaatriksi omadused ning side täitematerjali ja sideainemaatriksi vahel. Tugev sideaine ei kompenseeri nõrka täitematerjali ega tugev täitematerjal nõrka sidet sideainemaatriksiga.
See põhimõte kehtib nii mineraal-, polümeer- kui ka bituumensideainega süsteemides.
Täitematerjali poorsus ja veeimavus mõjutavad selle niiskusesisaldust ning koos sellega segu valmistamist.
Tsemendipõhises süsteemis võib kuiv ja suure veeimavusega täitematerjal võtta segust vett ning muuta segu efektiivset vee-tsemendi suhet. Niisutatud, kuid pinnalt liigveeta täitematerjal võib seevastu luua tsemendipasta ja täitematerjali piirpinnal soodsa keskkonna hüdratatsiooniks ja nendevahelise sideme kujunemiseks.
Polümeersüsteemides on täitematerjali niiskusel teistsugune tähendus. Niiskust mittetaluva vaigu puhul võib vesi häirida kõvenemisreaktsiooni ning takistada vaigul täitematerjali pinda korralikult märgamast ja selle pinnapooridesse tungimast. Selle tagajärjel võib side täitematerjali ja sideainemaatriksi vahel oluliselt nõrgeneda.
Täitematerjali külmakindlust mõjutavad eelkõige pooristruktuur, veeimavus ja küllastusaste. Kui tera poorides on külmumiseks piisavalt vett, võivad korduvad külmumis- ja sulamistsüklid põhjustada täitematerjali kahjustumist. Seetõttu ei tähenda suurem veeimavus iseenesest automaatselt väiksemat külmakindlust – oluline on ka pooristruktuur ning see, kui suure osa pooriruumist vesi tegelikes tingimustes täidab.
Seetõttu ei määra külmakindlust ainult kivimi liik. Oluline on ka see, kui palju vett täitematerjali pooridesse pääseb ja millise küllastusastmeni see tegelikus kasutuskeskkonnas jõuab.
Täitematerjal töötab betoonis koos kogu ülejäänud süsteemiga. Betooni pooristruktuur, tugevus, vee sissepääs, järelhooldus, kasutuskeskkond ja täitematerjali enda omadused mõjutavad üheskoos külmakahjustuse tekkimise võimalust.
Täitematerjali sobivust ei määra ainult see, millest tera koosneb, vaid ka see, mis selle pinnal on. Tolm, savi, õli, rasv ja muud saasteained võivad nõrgendada sidet sideaine ja täitematerjali vahel. Mõned orgaanilised ja keemilised ühendid võivad mõjutada ka sideaine tardumist või kivinemist.
Puhtuse kõrval on oluline täitematerjali enda keemiline püsivus ja sobivus kasutatava sideaine ning kasutuskeskkonnaga. Tsemendipõhises betoonis tuleb muu hulgas arvestada kloriidide, sulfaatide, väävliühendite ja võimalike leelis-täitematerjali reaktsioonidega.
Üks selline nähtus on leelis-räni reaktsioon (ASR), mille puhul teatud ränirikkad mineraalid võivad piisava leeliste ja niiskuse olemasolu korral moodustada paisuva reaktsiooniprodukti ning põhjustada betooni pragunemist.
Täitematerjal võib olla looduslik, purustatud või taaskasutatud. Päritolu üksi ei määra selle kvaliteeti – määravad täitematerjali konkreetsed omadused ja sobivus kavandatud kasutuseks.
Looduslik liiv ja kruus on geoloogiliste protsesside tulemusena kujunenud täitematerjalid. Purustatud täitematerjal saadakse kivimi mehaanilisel purustamisel ning selle terad on tavaliselt nurgelisemad ja karedamad. Taaskasutatud täitematerjali puhul muutuvad eriti oluliseks lähteaine koostis, puhtus, veeimavus ja omaduste ühtlus.
Täitematerjale saab eristada ka tiheduse järgi. Kerged täitematerjalid võimaldavad valmistada väiksema mahumassiga materjale ning sõltuvalt täitematerjalist võivad parandada ka soojusisolatsiooniomadusi. Raskeid täitematerjale kasutatakse seevastu siis, kui materjalilt vajatakse tavalisest suuremat mahumassi, näiteks kiirguskaitses või vastukaaludes.
Tihedus, tugevus ja kulumiskindlus on erinevad omadused – suurem tihedus ei tähenda automaatselt suuremat tugevust ega paremat kulumiskindlust.
Täitematerjali ei saa valida sideainest ega kasutusotstarbest eraldi. Sama täitematerjal võib ühe sideaine ja kasutuskeskkonnaga olla väga sobiv ning teisega mitte.
Seetõttu ei ole olemas universaalselt parimat täitematerjali ega terastikku. Sobiv lahendus tekib täitematerjali, sideaine, segu koostise, paigaldusviisi ja kasutuskeskkonna koosmõjus.