Kui küsida, mis on betoon, vastab enamik inimesi lihtsalt: hall ehitusmaterjal.
Tegelikult on betoon palju enamat. Betoon ei ole üks kindel materjal, vaid tehiskivi, mille omadusi saab muuta vastavalt sellele, millist ülesannet ta täitma peab. Just seetõttu kasutatakse betooni nii elamutes, sildades, sadamates, tunnelites, tööstushoonetes kui ka arhitektuursetes fassaadides.
Betoon on maailma kõige enam kasutatav ehitusmaterjal. Sellest valmistatakse kandekonstruktsioone, põrandaid, teid, vesiehitisi, tunneleid, torne, sildu ning lugematul hulgal muid rajatisi. Samas ei ole olemas ainult ühte betooni. Erinevad koostised võimaldavad valmistada väga erinevate omadustega betoone – alates kergbetoonidest ja poorbetoonidest kuni ülitugevate betoonideni.
Sageli kujutatakse betooni ette lihtsalt halli ja sileda kivimassina. Tegelikult võib betoon olla väga erineva värvi, pinnaviimistluse, kuju ja tekstuuriga. Sellest saab valmistada massiivseid konstruktsioone, õhukesi elemente, keeruka geomeetriaga detaile ning isegi seest õõnsaid tooteid.
Kõik need erinevused ei teki juhuslikult. Betooni omadusi ei määra üks koostisosa eraldi. Tulemuse kujundavad sideaine, täitematerjalid, lisandid ja lisaained, nende omadused ja omavahelised proportsioonid ning see, kuidas need betoonis koos toimivad. Koostisosade omaduste ja proportsioonide muutmine võib anda väga erineva tugevuse, töödeldavuse, tiheduse ja vastupidavusega betooni. Seetõttu tuleb betooni vaadelda tervikliku materjalisüsteemina, kus ühe komponendi muutmine võib mõjutada korraga mitut omadust.
Betooni lõplikke omadusi ei määra siiski ainult koostis. Sama olulised on kasutatavad töövõtted, betooni paigaldamine, tihendamine ja järelhooldus. Esimesed nädalad pärast valamist määravad suurel määral selle, kui tugevaks ja vastupidavaks betoon tegelikult kujuneb. Just sellel ajal toimuvad protsessid, mis mõjutavad betooni omadusi kogu ülejäänud kasutusea jooksul.
Kuigi igapäevases keeles mõeldakse betooni all enamasti portlandtsemendil põhinevat betooni, kasutatakse maailmas ka teisi sideaineid. Näiteks on asfaltbetoon bituumenil põhinev betoon ning mitmesugused polümeerbetoonid kasutavad sideainena polümeervaike. Kõigil neil on oma tugevused ja kasutusvaldkonnad.
Betooni suurim väärtus ei seisne ainult tema tugevuses. Sama oluline on võimalus kujundada selle omadusi vastavalt konkreetsele ülesandele. Õigesti valitud koostis ja õigesti teostatud töö võimaldavad rajada konstruktsioone, mis teenivad oma eesmärki aastakümneid või isegi üle saja aasta.
See artikkel on sissejuhatus Betooni Akadeemiasse. Järgmistes artiklites vaatleme lähemalt, kuidas erinevad sideained, täitematerjalid, lisandid ja töövõtted betooni omadusi mõjutavad ning miks need teadmised aitavad teha paremaid otsuseid nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka olemasolevate konstruktsioonide parandamisel ja kaitsmisel.
Kui betoon on üks ehitusmaterjal, siis kuidas on võimalik, et ühest valmistatakse silla kandekonstruktsioon, teisest keemiatehase põrand ja kolmandast õhuke arhitektuurne fassaadielement? Vastus peitub betooni koostises ja selle käitumise mõistmises. Just sealt algabki järgmine peatükk.